Kui puud on raagus ja maa lumes, muutub söögimaja aias kõige elavamaks kohaks. Eestis jääb talveks paigale või tuleb põhjast siia mitukümmend linnuliiki ja paljud neist käivad meeleldi aialindude toidukohas. Selles juhendis tutvustame kõige tavalisemaid talviseid aialinde, räägime, kuidas neid ära tunda ja mida igaüks neist kõige rohkem sööb. Nii saad valida õige toidu ja söögimaja ning näed oma aias rohkem eri liike.
Lühike vastus
- Eesti tavalisemad talvised aialinnud on rasvatihane, sinitihane, leevike, rohevint, põldvarblane, suur-kirjurähn ja puukoristaja.
- Peaaegu kõik neist söövad päevalilleseemneid. Tihastele ja rähnidele meeldivad ka rasvapallid ja soolamata maapähklid.
- Punarind ja talvike söövad pigem maas, neile sobib madal söögilaud või maasöötja.
- Rästad ja siidisabad tulevad õunte ja marjade juurde.
- Kui alustad lindude toitmist talvel, jätka seda kevadeni, sest linnud hakkavad sinu toidukohale lootma.
Tavalisemad talvised aialinnud Eestis
Rasvatihane
Kõige tavalisem söögimaja külaline: kollane kõht, must pea ja valged põsed ning kõhul must triip. Rasvatihane sööb peaaegu kõike: päevalilleseemneid, rasva, maapähkleid ja kaerahelbeid. Ta tuleb esimesena uue söögimaja juurde ja tema järel julgevad ka teised linnud.
Sinitihane
Rasvatihasest väiksem, sinise pealae ja tiibadega. Sinitihane on väga osav ja ripub sageli tagurpidi rasvapalli või söögimaja all. Talle meeldivad rasvapallid ja kooritud päevalilleseemned.
Musttihane, tutt-tihane ja põhjatihane
Kui aia lähedal on kuusemets, võid näha ka väikseid musttihaseid ja tutiga tutt-tihaseid. Põhjatihane on hall-pruun ja musta mütsiga. Need tihased viivad seemneid sageli ära ja peidavad neid koore alla hilisemaks.
Leevike
Talve üks ilusamaid linde: isaslinnul on punane rind ja must müts, emaslind on hallikaspruun. Leevikesed tulevad sageli väikese salgana ja söövad päevalilleseemneid ning puude pungi ja marju. Neile meeldib süüa söögilaual või laia servaga söögimajal.
Rohevint
Varblasest suurem, oliivroheline ja kollaste laikudega tiibadel. Rohevint on päevalilleseemnete suur sõber ja võib söögimaja juures tunde istuda. Talle sobib hästi torusöögimaja mitme istepulgaga.
Põld- ja koduvarblane
Põldvarblasel on pruun pealagi ja must laik põsel, koduvarblase isaslinnul hall pealagi. Varblased liiguvad salkades ja söövad seemneid nii söögimajast kui maast. Nad toovad aeda elu, kuid võivad väikese söögimaja kiiresti tühjaks süüa, nii et suur mahuti tuleb kasuks.
Suur-kirjurähn ja puukoristaja
Suur-kirjurähn on mustvalge ja punase alakõhuga. Ta tuleb meeleldi rasvapallide ja maapähklite juurde ning ripub hoidja küljes. Puukoristaja on sinakashall, oranžika kõhuga ja ainus meie lind, kes ronib puutüvel ka pea ees alla. Talle meeldivad samuti maapähklid ja päevalilleseemned.
Punarind ja talvike
Enamik punarindu lendab talveks lõunasse, kuid osa jääb Eestisse ja need käivad sageli aedades. Punarind sööb maas või madalalt: purustatud maapähkleid, kaerahelbeid ja rasvast toidupuru. Talvike on kollase pea ja kõhuga, sageli viljapõldude läheduses, ja sööb samuti maast teravilja ja seemneid.
Siidisaba ja rästad
Siidisabad tulevad põhjast salkadena, kui seal marjad otsa saavad. Nad on pruunikasroosad, tutiga ja tiivaotstel on punased ja kollased tähnid. Siidisabad ja hallrästad söövad pihlaka- ja õunapuude vilju. Talvel tasub mõned õunad puu otsa jätta või õunapoolikud maha panna.

Mida talvised aialinnud söövad
Päevalilleseemned
Päevalilleseemned on talvise lindude toitmise alus. Mustad õliseemned on rasvased ja koor on õhuke. Kooritud seemned on kallimad, kuid söögimaja alla ei jää kestasid ja neid söövad ka väiksemad linnud. Seemned pane kaanega söögimajja või torusöögimajja, et need püsiksid kuivad.
Rasvapallid ja rasv
Rasvapallid annavad külmal ajal palju energiat. Tihased ja rähnid söövad neid kõige meelsamini. Võta pallidelt võrk ära, sest lindude varbad võivad sellesse kinni jääda, ja pane pallid metallist hoidjasse. Näiteks Wildtier Liebe rasvapallide hoidja mahutab korraga 8 palli. Soolamata searasva tüki võib ka lihtsalt oksale riputada.

Maapähklid
Soolamata maapähklid meeldivad tihastele, rähnidele ja puukoristajatele. Pane terved pähklid metallvõrgust söötjasse, näiteks maapähklite söötjasse. Siis peavad linnud pähkleid tükkhaaval nokkima ega vii neid terve kaupa minema.
Kaerahelbed, õunad ja marjad
Maas sööjatele, nagu punarind, talvike ja rästad, sobivad kaerahelbed, purustatud pähklid ja õunapoolikud. Pane need madalale söögilauale või maasöötjasse, mitte otse lumele. Nii ei lähe toit märjaks ja seda on lihtsam puhtana hoida.
Mida lindudele kindlasti ei tohi anda, nagu leib, soolane toit ja vürtsid, loe artiklist mida lindudele sööta ja mida mitte.
Kuidas meelitada aeda rohkem eri liike
- Paku mitut toitu eri kohtades. Torusöögimaja seemnetega, rasvapallide hoidja puu otsas ja maasöötja põõsa lähedal toovad aeda eri linnud.
- Pane toit varjupaiga lähedale. Linnud tunnevad end turvaliselt, kui paari meetri kaugusel on põõsas või puu.
- Hoia toidukoht puhas. Pese söögimaja iga 1–2 nädala järel ja viska ära märg toit.
- Kaitse oravate eest. Kui oravad söövad kõik seemned ära, aitab oravakindel söögimaja.
- Ole järjekindel. Pane toitu iga päev, eriti külmade ja lumega. Rohkem sellest, millal toitmist alustada ja lõpetada, leiad artiklist millal alustada lindude toitmist.
Sobiva söögimaja leiad kategooriast lindude söögimajad. Kui tahad linde lähedalt vaadata, aitab hea binokkel. Loe juhendit binokkel linnuvaatluseks. Aknast söögimaja juures vaatamiseks sobib laia vaateväljaga OM SYSTEM 8×40 S binokkel, kaugemate lindude jaoks suumiga Olympus 8–16×40 S. Kes tahab näha, kes söögimajal päeval käib, kui ise kodus pole, saab panna aeda söögimaja kaameraga.
Korduma kippuvad küsimused
Millised linnud jäävad Eestisse talveks?
Aias näeb talvel kõige sagedamini rasvatihast, sinitihast, leevikest, rohevinti, põld- ja koduvarblast, suur-kirjurähni, puukoristajat ja pasknääri. Põhjast tulevad talveks siidisabad ja urvalinnud.
Mida linnud talvel söövad?
Looduses söövad nad seemneid, marju, pungi ning puukoore alla peitunud putukaid ja nende mune. Söögimajas meeldivad neile kõige rohkem päevalilleseemned, rasvapallid, soolamata maapähklid ja kaerahelbed.
Kas päevalilleseemned peavad olema kooritud?
Ei pea. Mustad õliseemned koorega on odavamad ja linnud saavad nendega hästi hakkama. Kooritud seemnete eelis on see, et söögimaja alla ei jää kestasid.
Miks minu söögimajal ei käi linde?
Uue söögimaja leidmine võtab lindudel mõnikord paar nädalat. Pane söögimaja põõsa või puu lähedale, hoia toit kuiv ja värske ning ole kannatlik. Tavaliselt tulevad esimesena rasvatihased.
Kas lindudele võib anda leiba?
Ei, parem mitte. Leib paisub kõhus, sellel on vähe toiteväärtust ja see hallitab kiiresti. Paku selle asemel seemneid, rasva või kaerahelbeid.




